Peamisi tööga seotud haigestumisi Euroopas on vähk. Vähkkasvaja on põhjuseks üle 50% surmaga lõppenud tööst põhjustatud haigestumisel.

Mis on vähk?
Vähk on haigus, mis mõjutab organismi kudesid, eelkõige uute rakkude arenemist. Vähirakud võivad olla:

  • healoomulised – need püsivad lokaalsetena ja ei tungi naaberkudedesse;
  • pahaloomulised – need põhjustavad kasvajaid, mis võivad tungida naaberkudedesse ja need hävitada või siseneda veresoontesse ja muudesse õõnsustesse ning levida sel moel organismi kaugematesse osadesse. Kasvaja siirded (metastaasid) võivad põhjustada suurt kahju ning tavaliselt mõeldakse just neid, kui räägitakse vähist.

Vähk on väga tõsine haigus ja see ei teki üleöö. See võib hakata kujunema esimesest tööpäevast ja avalduda alles pensioni eel.

Tööga seotud vähk Eestis

Eesti kohta andmed puuduvad.

Soomes keskmiselt 7% vähijuhtumistest

Ühendkuningriigid 4% vähijuhtumitest

Töökeskkonna ohuteguritest on surma põhjuseks vähk 53% ja arvatakse, et see tõuseb 2035 aastaks 78% kuna:

  • eluiga tõuseb
  • muud surmapõhjused langevad (vigastused, nakkushaigused jne)
  • töökeskkonnas ohutegurid põhjustavad kõrge suremuse määraga vähktõve

Millist liiki ained on kantserogeenid?

Pidage meeles, et mõned kantserogeenid tekivad tööstuslike protsesside tulemusena, näiteks:

  • saabaste või kingade valmistamine (selle käigus tekib nahatolm);
  • kummi tootmine ja töötlemine;
  • töötamine kivisöetõrvaga, tahmapigiga jms;
  • kasutatud mootoriõli käitlemine;
  • puidutöötlemisel tekkiv lehtpuidutolm.

Enamlevinud vähki tekitavad põhjused:

  • asbest
  • kristalliline ränidioksiid
  • diisliaurud
  • mineraalsed õlid
  • vahetustega töö
  • passiivne suitsetamine

Vähki põhjustavad kantserogeensed ühendid

 

 

 

 

 

Kasutatud materjal:

 

 Järgmne leht