Töökeskkonna riskianalüüs- mis see on ja miks seda vaja on?

Ekslikult arvatakse, et töökeskkonna riskianalüüsi, on vaja ainult suurtel tootmisettevõtetel, kus palju töölisi, töö toimub suurte masinatega või kasutatakse ohtlike kemikaale.

Samas kontoris, lasteaias või väikepoes sellised ohte esmapilgul ei esine ja riskianalüüsi justkui polekski vaja. Mis suur oht seda kontoritöötajat või õpetaja abi ikka kimbutab? Kontoris kõik puhas ja valge ja keerulisi masinaid ei kasutata. Lasteaias ei tohigi midagi ohtliku olla.

Tegelikkuses on riskianalüüsi vaja kõigil teha.

Tegelikkuses on aga see, et tervistkahjustavad ohud kaasnevad iga töö ja ametiga. Suur osa nendest ohtudest ei põhjusta kohest tervisehäda nagu näiteks höövelpingi vahele jäänud käsi, vaid need terviseriskid ilmnevad alles aja möödudes.

Vahel kulub selleks kümme ja enam aastat, aga siis on juba suurem kahju tehtud ja inimest enam terveks ei ravi. Ainult pidevad toetavad ja leevendavad ravivõtted aitavad, kuid terviseprobleem jääb inimesega kuni elupäevade lõpuni ja nõuab pidevat tegelemist. Lõppkokkuvõttes on tulemus tunduvalt kulukam kui õigeaegselt märgatud oht töötajale ja millele on varakult tähelepanu pööratud.

Mida me riskianalüüsiga teada saame?

Saame teada, millised ohud ettevõttes on, keda need kõige rohkem mõjutavad ja mida saame teha, et neid ohte vähendada või ennetada. Riskianalüüsi teostamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid ja võimalusi. Kõige parema tulemuse annab see, kui riskianalüüsi kaasata ettevõtte töötajad. Uurida töötajatelt, millised ohuolukorrad neil on olnud, kas kuskil on kukutud, kas mingi töölõik või töövahend on ebamugav töö sooritamiseks jne. Kindlasti küsida töötajate poolseid ettepanekuid ja kuulata nende arvamust, sest nemad viibivad kogu tööaja võimaliku ohuteguriga. Selleks võib olla ohtlik masin, istuv töö, seisev töö, raske ja kuuma supipoti vedamine jne. Peale küsitlust tuleks viia läbi kontrollkäik ettevõttes. Vaadata üle kõik kasutatavad seadmed, tööriistad, abivahendid. Isegi laed, põrandad, uksed, aknad tuleb üle vaadata. Auklik põrand on küllaltki sageli tööõnnetuse süüdlaseks.

Kui kõik ohutegurid on välja selgitatud, siis tuleb need kirja panna ja määrata nende riskitase hetkeolukorral. Sellega selgub kui ohtlik on töökeskkond praegu ja kas annab midagi selle parendamiseks ette võtta. Edasi juba tulebki analüüs ohutegurite ennetamiseks ja vähendamiseks. Enamasti kaasneb sellega tegevuskava koostamine, et ettevõte teaks mida vaja teha ja saaks määrata tähtaja, mil peab oht olema kõrvaldatud. Tegevusplaan aitab ettevõttel oma aega ja finantse paremini planeerida. Keegi ei eeldagi, et väikeettevõtjal on olemas raha mõneks kallimat sorti tegevuseks (nt uue põranda valamine). Kui võimalik ohutegur on leitud ja välja toodud, siis saab sellest töötajaid teavitada. Ohust teadlikud töötajad käituvad ettevaatlikumalt ja juba see aitab võimalikke õnnetusi ära hoida seniks kui oht täielikult kõrvaldatakse.

Aga mida see riskianalüüs ikkagi annab?

Riskianalüüs aitab vähendada võimelike tervisekahjustuste teket. Korralikult juhendatud töötajad oskavad oma tervist hoida ja nendega juhtub vähem õnnetusi. Seega töötajad on palju tervemad ja võetavate haiguspäevade arv väiksem. See omakorda aitab ettevõttel kulusid kokku hoida, tootlikust suurendada ja saada mõnus töökeskkond kuhu töölised tahavad tulla. Võitjad on nii tööandjad kui töötajad.

Naabrimees tegi oma firmale riskianalüüsi, ma kasutan ka seda. Miks ma ei või?

Riskianalüüsi tehes lähtutakse konkreetsest töökohast, töötajatest ja töötingimustest. Tõesti võib olla olukordi, kus kasutatakse kahes ettevõttes ühesuguseid tööriistu ja võibolla isegi töökoht on ühesuguselt planeeritud, aga töötajad on ju erinevad. Iga töötaja töötempo on erinev, vaimsed ja füüsilised võimed on erinevad, nt ühe ettevõttes teevad tööd vanemad naised peamiselt, teises aga nooremad mehed.

See on juba peamiseks põhjuseks, miks ühe ettevõtte riskianalüüs ei sobi teisele ettevõttele. Lisaks on igas ettevõttes oma kindel töökultuur ja suunitlus. Oma osa annab ka ettevõtte asukoht, paiknemine, juhtkonnapoolne töö organiseritus/organiseerimatus jne.

Igal töökohal on oma riskianalüüs. Kui ettevõttel on mitu eraldi üksust, siis tuleb riskianalüüs teha igale eraldiseisvale üksusele.