Tervisetõend/ tervisekontroll

Tervisetõend on dokument, mis tõendab tervisetõendi taotleja terviseseisundi vastavust soovitud kasutusala(de) tervisenõuetele.

Tervisetõendeid on erinevaid. Allpool on jutt tervisekontrollist, kus väljastatakse tervisetõend nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel.

 Alates 01.01.2017 jõustusid muudatused tervisekontrolli läbimise osas nakkushaiguste suhtes.

Kui varem oli Toiduseaduse § 28. Töötaja tervisekontroll lahti räägitud tervisekontrolli nõuded, siis nüüd on vaid viide:  Töötaja tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS).

NETS § 13. Töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes on siis kirjas tervisetõendite info KOKKUVÕTVALT:

1. Töötaja esitab tööle tulemisel tervisetõendi.

KOMMENTAAR: Ei ole öeldud, kui vana võib olla esitatav tervisetõend kuid eeldatakse, et tervisetõendi kehtivus ei tohiks läbi olla.

2. Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

KOMMENTAAR: Seega ei ole enam kindlat sagedust kui tihti peab uue tervisetõendit uuendama ja nüüd tööandja ise otsustab sageduse. Kuid see kõik tuleb kirja panna enesekontrolliplaani.

 

VTA kommentaar on allpool.

Põhilised muudatused:

Seadusega on ettenähtud

1) tervisekontroll enne tööle asumist ja

2) täiendav tervisekontroll.

Töötaja ei pea enam käima perioodilises ehk korrapärases tervisekontrollis nakkushaiguste suhtes, sh iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringul.

Tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes teeb lisaks perearstile ka töötervishoiuarst.

Tööandja õigused:

  • saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes (NETS § 13 lg 5;)
  • nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat (tõend väljastatud pärast 01.01.2015) või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud (NETS § 13 lg 7).

Täiendava tervisekontrolli vajaduse otsustab tööandja. Täiendava tervisekontrolli võib tööandja korraldada:

  1. kindlate juhtumite korral (sündmuspõhine lähenemine) või
  2. üldise ennetusmeetmena.

1. Täiendav tervisekontroll kindlate juhtumite korral (sündmuspõhine lähenemine):

Tööandja selgitab välja töötaja või töötajad, keda on vaja suunata täiendavale tervisekontrollile kasutades riski- ehk sündmuspõhist lähenemist. Tööandja määrab võimalikud riskid, mis võivad põhjustada täiendava tervisekontrolli, sh:

  • töökollektiivis ilmneb mõnel töötajal nakkushaigus või esineb nakkushaiguse levik
  • tööprotsesside käigus on toimunud nakkushaiguse levik
  • kaebus nakkushaiguse esinemisest/kahtlusest
  • tuvastatud haigustekitajaga saastunud toodang või haige loom
  • järelevalve asutuse korraldusel.

2. Täiendav tervisekontroll kui üldine ennetusmeede:

  • Tööandjal on õigus asutusesiseselt määrata ennetusmeetmena täiendava tervisekontrolli läbimise reeglid ning teha nad kohustuslikeks kõikidele töötajatele.
  • Näiteks võib tööandja määrata tervisekontrolli läbimise sageduse ja korra (nt pärast puhkuselt naasmist, viibimist välismaal riskipiirkonnas jm).

Vastavalt NETS § 24 lg 4 on tööandja kohustatud lubama töötajal nakkushaiguste või haiguskandluse avastamiseks käia terviseuuringul.

Tervisekontrolli rahastamine:

-         Vastavalt NETS § 42 lg 5 eelneva tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööle asuja.

-         Vastavalt NETS § 42 lg 4 p 2 rahastab töösuhe ajal täiendava tervisekontrolliga seotud kulud tööandja.

Täiendavat informatsiooni leiad Terviseameti kodulehel rubriigis KKK http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/korduvad-kuesimused.html