Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas
Alates 01.01.2019 kasutatakse tööohutuses terminit psühhosotsiaalne ohutegur, mis asendab varasemalt kasutuses olnud psühholoogilist ohutegurit.
See muudeti kuna:
- Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet kasutatakse nii Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kui ka teiste riikide töötervishoiu ja tööohutuse seadustes
- Võrreldes kehtiva psühholoogiliste ohutegurite käsitlusega on psühhosotsiaalsete ohutegurite käsitlus laiem ning hõlmab olulises osas ka töökeskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaastöötajate, juhtide ja kolmandate isikutega, töötajate ebavõrdne kohtlemine, töökiusamine, ahistamine (sh seksuaalne ahistamine) ja vägivald tööl.
Psühhosotsiaalsed terviseprobleemid tulenevad töötaja vajadusest kohaneda töökeskkonna ja töökorralduse muutustega ning tööga seotud nõudmistest tekkivate pingetega, kui need ületavad töötajate võimet nendega toime tulla, kohaneda või neid kontrollida.
Tööstressi tekkimisele võivad viia sellised psühhosotsiaalsed ohutegurid:
- liiga suur töökoormus,
- segased tööülesanded,
- vähene otsustusõigus oma tööülesannete suhtes,
- pingelised suhted kaastöötajate/klientidega,
- vähene tugi kolleegidelt või juhtidelt,
- ebavõrdne kohtlemine jm tegurid.
Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga töötajatel tekkida rasked füüsilise tervise häired, näiteks:
- südame-veresoonkonnahaigused
- luu- ja lihaskonna haigused.
Tihti jäävad sellised probleemid vajaliku tähelepanuta, kuigi nendega tegelemine võib olla efektiivne viis töötajate motivatsiooni ja tootlikkuse parandamisel.[1] Seetõttu võetakse TTOS-is kasutusele psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestatakse tööandjale kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vältimiseks või vähendamiseks.
[1] Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (2010) Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis. Kättesaadav: http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2010/03/CENTAR_l6pparuanne.pdf
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on:
- õnnetus- või vägivallaohuga töö (konkreetset loetelu pole. Siia kuulub nt politsei, päästetöötaja, turvatöötaja vanglatöötaja, hoolekandeasutuse töötaja (psüühiliste erivajadustega inimestega töötavad), kõnekeskuse töötajad (sõimamine)
- ebavõrdne kohtlemine,
- kiusamine ja ahistamine tööl,
- töötaja võimetele mittevastav töö,
- pikaajaline töötamine üksinda,
- monotoonne töö,
- muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid hõlmab olulises osas lisaks psühholoogilistele ka töökeskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaastöötajate, juhtide ja kolmandate isikutega, töötajate ebavõrdne kohtlemine (sh rassi, nahavärvi, soo, vanuse, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku või etnilise päritolu, puude või muu asjaolu, nt vähenenud töövõime, krooniliste haiguste või muude töötaja tervisest tulenevate eripärade tõttu), töökiusamine, ahistamine (sh seksuaalne ahistamine) ja vägivald tööl.
Loe infot lisaks:
Töökeskkonna vaimse tervise analüüs 2019
Kasutatud materjal:
- Töökeskkonna käsiraamat, Sotsiaalministeerium, 2009
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus